Reference:
Nigu, Leenu 2008. Keha ja tähendus nüüdistantsus: Fine5 Tantsuteatri lavastus „Panus“ [The body and meaning in post-modern dance: “Bet” by Fine5 Dance Theatre] [p. 23]. Master thesis. University of Tartu.
In footnote 16, she writes, in a comment to the view of Paul Ricoeur (where she points out similarities with a biosemiotic idea of phenomenological creatures):
Viimane väide on intrigeerivalt sarnane biosemiootikute ideedega. Hiljutisel TÜ ja Helsingi Võrguülikoolide kraadiõppurite ühisseminaril täheldas Morten Tønnessen, et juhindub J. v Uexkülli fenomenoloogilisest semiootikast ning D. Abrami ökofenomenoloogiast ning et just läbi semiootilise tegevuse (semiotic agency) on kõik elusolendid fenomenoloogilise maailma subjektid. Õigupoolest, biosemiootika taustal vaadelduna kukub küsimus fenomenoloo-gilisest ja semiootilisest täiesti kokku. Ka teatris kokku saades ei jäta ei etendaja(d) ega publik oma bioloogilist olemust ukse taha. Bioloogilised märgisüsteemid toimivad teatris nagu igal pool mujalgi. Käesolev magistritöö jääb aga teadlikult inimese- ja kultuurikeskseks.
No comments:
Post a Comment